Vajan ühist keelt…
Mind vaevab… mitu asja. Või on see kõik üks asi? Ma ei saa ise ka enam aru.
Miks olen mina see, kes teeb igasuguseid järeleandmisi ja ei pane kätt ette millelegi? Vastutasuks öeldakse mulle, et kui ma süvenen veelgi asjadesse, mis mulle meeldivad ja mind õnnelikuks teevad, järgnevad sanktsioonid. Ei ühtegi sõna kompromissist, kokkulepetest ega muidu diilist, et asja paremaks muuta mõlemale osapoolele.
Ebameeldiv emotsioon, mis süveneb iga korraga järjest rohkem ja rohkem.
Sometimes I think, why do I even bother…
Mind määrati eile volbriööl toimuva ürituse korraldajaks. Joogid baaris, bändid saalis – kõik minu otsustada ja korraldada. Midagi keerulist iseenesest ei ole.
Kõige suurem töö on leida bändid, kes klapiksid omavahel, et valitseks üldine show-meeleolu ja inimesed naudiksid üritust.
Tule ma võtan käe eest ära.